Manuaaldiagnostika

Manuaalmeditsiinis praktiseeritakse seljahaige ja kaelahaige uurimisel kolme diagnostika liiki:

1. Vaatlus ehk inspektsioon

Keha-asendi ja nn. maamärkide hindamine nii istuvas kui seisvas asendis võimaldab määratleda selja- ja kaelavalu kõige algsemad ja enamlevinud põhjused. Distsipliini, mis uurib ja ravib väära kehahoiuga seotud seljahäireid, nimetatakse kliiniliseks posturoloogiaks. 

2. Funktsionaalne diagnostika ehk selja liikumisulatuse hindamine 

Lülisamba üldise liikumisulatuse hindamine võimaldab välja selgitada, kas tegemist on hüpomobiilse seljaga (liikumisulatus piiratud teatud suundades) või hüpermobiilse tüübiga (normaalsest suurem liikumisulatus).

Testimine toimub kolmes tasapinnas:

• ette- ja tahapainutus,
• külgpainutus vasakule ja paremale,
• pöördliikumine vasakule ja paremale.

3. Manuaalne ehk palpatoorne diagnostika

A. Selja manuaalse diagnostika abil määratletakse lihaspinge ja valu eest vastutav spinaalsegment. 

B. Vistseraalse palpatoorse diagnostika abil hinnatakse kõhuõõne elundite pinget ja valulikkust.

C. Tsoonidiagnostikaga on võimalik hinnata nii lülisamba kui siseelundite reflektoorsete punktide valulikkust ja pinget. 

4. Vajadusel suunatakse patsient pilt-uuringule.